Esmaspäev, 4. mai 2020

Märter

Külastus: 28.02.2020
Teater: Endla Teater
Lavastaja: Ervin Õunapuu
Esietendus: 13.10.2018

Lastesse tuleb ka teatripisikut süstida. Kui lapsena teatris ei käi, siis äkki ei tule täiskasvanuna selle pealegi, et võiks minna. Mina igatahes üritan lapsi teatrisse vedada mitu korda aastas. Kahjuks on teismelistele valik kehvavõitu, aga miskit ikka leidub. Mulle tundus, et Endla "Märter" võiks olla just üks nendest etendustest, mis sobib nii täiskasvanule kui ka teismelistele. Seetõttu saigi teekond Pärnusse ette võetud.

Etendus oli päris hea ja mõtlemapanev. Üksikema poolt kasvatava Benjamin (Sander Rebane) on leidnud endale usu ning seda kõige äärmuslikumas mõttes, kus kogu elu dikteerib piibel Seejuures ei põrku ta tagasi ei teiste ärakasutamisest kui ka süüdi lavastamisest, sest usub, et nii on õige. Tegelikult ei taganeks ta isegi mõrvast... Tegemist oli seega täieliku esktremistiga.

Sander Rebane sobis Benjamini rolli nagu valatult. Temast õhkus tõelist fanatismi, ta oli teismelisetele omaselt tõre ning see "kõige targem" ja loomulikult on ju kogu maailm tema vastu. Ta oli tegelikult üsna ebameeldiv tegelane. Muu hulgas kasutas ära oma klassikaaslast Georgi (Lauri Mäesepp), kes arvas, et on Benjaminis endale sõbra leidnud. Georgil sõpru polnud, vaid ta oli tagakiusatav oma jalgade ebaühtlase pikkuse pärast. Muidugi see, kuidas nad üritasid usuga Georgi jalgu ühepikkuseks kasvatada, oli isegi koomiline. Piilusin selle stseeni juures laste poole. Oskar raputas pead ja hoidis otsaesisest kinni, et kuidas nad nii rumalad saavad olla. ☺ Küll tundus mulle, et ta ennast sellest jalgade teemast väga puudutada ei lasknud, kuigi natuke pelgasin, et kuidas see mõjub.

Karin Tammaru kehastatud ema oli tüüpiline hoolitsev ja silmaklappidega ema. Rabeledes mitme koha peal töötada, ei olnud tal tegelikult aega oma lapse jaoks, küll uskus ta oma lapsest, nagu emad ikka, ainult parimat. Isegi kui toimus õpetaja Roth (Ireen Kennik) süüdistamine ebasündsas käitumises, ei kahelnud ta kordagi oma pojas, kuigi vihjed kahtluste kohta oli õhus küll ja küll. Õpetajast oli mul aga kahju, sest ta ju nii püüdis Benjaminist aru saada ja teda aidata, aga selle asemel sai ta noa selga.

Koolidirektor (Tambet Seling) ja kehalise kasvatuse õpetaja (Priit Loog) olid etenduse koomilisemad kujud. Neist esimene elas oma mullis ja oli parasjagu ebameeldivalt libe tüüp (laste jaoks tuli sellelt tegelaskujult ka veidi nalja), siis Priidust oli tehtud muskleid pumpav, aga ajusid mitte väga palju kasutav tegelane. Mõlemad kandsid oma rolli hästi välja.

Lõpp oli veidi ootamatu, eriti Benjamini ja Georgi vahel juhtunu, kuigi eks etenduse tegevus kogu aeg rullus sinnapoole. Juba ainuüksi see seik oleks võinud koolidirektori ja ema silmad avada... Võib-olla lõpuks avaski, aga seda meile enam ei näidatud. ☺

Ma soovitaks etendust keskkooli õpilastele kindlasti. 6. klassi omale jäi veidi rakseks, kuigi ta kommentaar oli, et normaalne, kuigi need piibli osad olevat olnud igavad. 8. klassi oma sai paremini aru. Küll tuleb tunnistada, et lastel oleks igal juhul kasuks tulnud veidi suurem elukogemus ja ka teadmised usust.



Allikas: Endla