Eriolukord ja teater

Nüüd pole juba päris pikka aega saanud teatris käia. Uskumatu, mida üks viirus võib teha ja kuidas sõna otseses mõttes kogu riigis juhtme seinast välja tõmmata. Mina sõltlasena tunnen igatahes väga puudust, et saaks jälle istuda teatrisaalis ja nautida teatritegijate tööd. Eks eriolukorra ajaks on ka üritatud erinevaid variante nn teatriskäiguks pakkuda (nt portaaliteater.ee, digiteater.ee, Youtube kanal The Shows must go on! jne), aga läbi ekraani ei ole tunne ikka sama, mis saalis näitlejatega sama õhku hingates ning saali reaktsioone tajudes. Seda enam, et pidevalt on segavaid faktoreid ning ka aega napib. See, et kodus olles saab etenduse pausile panna ja vahepeal nt telefonikõnele vastata, ei ole mitte plussiks. ☺ Samas, eks kehval ajal tuleb leppida sellega, mida kätte saab ja nii ka mina ikka mõne etenduse läbi ekraani ära vaatasin.

Järgmine nimekiri on lihtsalt statistilisel eesmärgil ja pigem selleks, et kunagi hiljem meenutada, et sai ka nii... Panen vaatamise järjekorras.

1. "Joseph and the Amazing Technicolor Dreamcoat" - Andrew Lloyd Webberi muusikali ekraniseering aastast 1999. Polnud näinud ja oli päris vahva. Muusika oli hea nagu Webberi puhul ikka, kuigi minu jaoks mitte tema parim teos. 
2. "Eriolukord ruudus" - see oli peaaegu nagu päriselt teatrisse minek stand upi vaatama ning siin ei saanud midagi poole pealt pausile panna ja nt kööki võileiba tegema minna. Etendus oleks võinud olla pikem, aga naljades oli äratundmisrõõmu, samas kui mõni nali oli ka veel nn liiga varajane. Aga aitäh Henrikule toreda pooltunni eest! Mina sain küll tuju heaks. 
3. "Ema oli õunapuu" - Ugala etendus, mida tahtsin isegi vaatama minna. See on minu arvates just selline etendus, kus tuleb saalis istuda ja ei tohi ringi sahmida. Ma olin erinevatel põhjustel sunnitud etenduse kaks korda pausile panema, aga vaadatud sain. Harju keskmine, aga tore, et ära nägin.
4. "Phantom of the Opera" - sedakorda oli tegemist muusikali 25. aastapäeva esitusega Royal Albert Hallis. Kuna "Ooperifantoom" on minu lemmikmuusikal ning olen seda korduvalt ka live's vaadanud (Vanemuise etendust 3 korda  ning korra Londonis Your Majesty's Theatre's), siis mul puudub selle muusikali osas igasugune kriitikameel ning seekord oli kõik jälle viimase peal. ☺
5. "Aadam ja Eeva" - VAT Teatri ballett. VAT Teater mulle meeldib, aga see etendus polnud minu maitsele. Saalis oleks ehk teine tunne jäänud, aga läbi ekraani ja õhtul hilja tuli uni peale ning erilisi emotsioone ei tekitanud.
6. "Peko" - see Vanemuise etendus jäi mul omal ajal vaatamata ja mul on hea meel, et õnnestus ära näha. Eks vabas õhus Setomaal oleks fiiling midagi muud, aga meeldis mulle ka läbi ekraani. Oli laulu, oli nalja ja oli palju seto keelt. Oli kindlasti vallatum kui "Obinitsa", mille puhul tabasin ennast veel mitu päeva hiljemgi selle pere ja küla saatuse peale mõtlemast. 
7. "Love never dies" - Andrew Lloyd Webberi muusikal, mis on järg "Ooperifantoomile". Imeline muusika! Lõpus valasin pisaragi. Vanemuine võiks mängukavva võtta. ☺ Kahju, et neid Webberi muusikale Youtube'i kanalil The Shows must go on! ainult kaks päeva vaadata saab, nii oleks tahnud seda muusikali veel vaadata. 
8. "Andrew Lloyd Webber: The Royal Albert Hall Celebration" - sedakorda oli tegemist kontsertettekandega, millega tähistati Andrew 50. sünnipäeva. Oli ikka ilus ja võimas küll. Kuna aasta oli siis 1998, oli Antonio Banderas veel noor ja ilus. ☺
9. "Medeia" - Vanemuise etendus, mille suhtes mul olid kahetised tunded. Üks osa minust tahtis teatrisse vaatama minna, sest kriitikute poolt ju kiideti, kuid teine osa oli kahtleval seisukohal. Nüüd on siis nähtud. Ilmselgelt on tegemist etendusega, mis tahab teatris kohalolu. Polnud päris minu etendus, aga sobis vaadata küll. 
10. "By Jeeves" - taas kanalilt The Shows must go on! Polnud just muusikal, pigem farss, kus oli paar laulu, kuigi need olid tõesti Webebri loodud. Oli paras jant ja farssidest olen mina välja kasvanud ehk need ei kõneta  mind enam ammu, kuigi kunagi noorena meeldisid väga. Siiski pean tunnistama, et paar kohta pani selles etenduses mind muigama, nii et kõige hullem polnud. 
11. "Emadepäev Linnateatriga" - nii armas ja südantsoojendav! Tõesti kihvt oli. Koomilised vahepalad, südamesse minevad lood ja laulud. Olen alati teadnud, et Vaarik üldse ei laula, seekord siis ka siit üllatus. Alo ja Indreku sketš pani mind kõva häälega naerma, kuigi olin sarnase sketšiga "Hecuba pärast" kokku puutunud. Maskide lugu meeldis ja Argo ning Helene suure saali ehitus ajas ka naerma. Anne poolt loetud ema kiri tütrele tõi jällegi klombi kurku ning lõpulaulu ajal tuli isegi pisar silma, sest "varsti jälle näeme!". Nii ootan, et saaks juba päriselt näha.
12. "Emadepäeva erisaade" - Piip ja Tuut TV-st. Eks ta üks paras jant oli, aga suu tõi muigele küll. ☺
13. "Ird,K" - Tartu Uue Teatri esituses. Mind väga ei kõnetanud, kuigi Nero Urke mängis hästi. Ega ma Iridst just väga palju eelnevalt ei teadnud ka, ainult mõnda fakti. Seega sai ennast etenduse alal paralleelselt haritud Wikipediast. Mõned kohad läbi ekraani vaadates minu jaoks venisid, samas ma arvan, et teatris oleks mõju olnud hoopis midagi muud. See on taaskord näide sellest, et teatris tuleb ikka päriselt käia ja ekraani kaudu saab ainult kolmandiku emotsioonist kätte.
14. "Cats" - jälle üks kihvtima muusikaga Webberi muusikale. Taas kanalilt The Shows must go on!
15. "Nii see on (kui teile nii näib) - käisin seda aastad tagasi Linnateatris vaatamas. Väga palju ei mäletanud. Eks ta üks paras Itaalia jant oli ja lõpuks ikkagi ei saanud aru, kes siis oli hull ja kes mitte ehk nii see on kui teile nii näib. ☺
16. "Tartuffe" - tahtsin seda Draamateatrisse vaatama minna. Jäi minemata, sest natuke hirmutas näidendi autor (Moliere). Pean ütlema, et kahju oli, et ei läinud. Mulle meeldis isegi läbi ekraani. Seega ei maksa eelarvamuste küüsis vaevelda.

No kui nüüd seda nimekirja vaadata, siis polegi ju kõige hullem? Samas, ootan ikkagi kannatamatult, millal saaks kleidi selga tõmmata ja sammud teatri poole seada. Oi, kuidas tahaks päriselt teatrisse!!! Mees muidugi juba ütles, et kui ükskord teatrid avatakse, siis ma vist käin küll iga nädal teatris, et kõik tegemata tagasi teha. ☺ Suveks soetatud teatripiletid kahjuks käiku ei lähe, sest olen juba saanud kirjad etenduste edasi lükkamise teatega, aga tundub, et hiljemalt septembrist (loodan siiski, et juba varem) saab jälle sammud teatrisse seada.

Varsti jälle näeme!