Neljapäev, 29. september 2022

Kolm musketäri

Külastus: 06.08.2022

Teater: Ugala Teater

Lavastaja: Tanel Jonas

Esietendus: 17.06.2022

Ca 25 aastat tagasi sain oma esimese suveteatri kogemuse Linnateatri "Kolm musketäri" näol. See oli nii võimas, et püsib siiani vankumatult mu suveetenduste lemmikute tipus. Seega autonina Õisu mõisa poole seades lubasin endale, et ei võrdle ei tookordse etenduse ega lapsepõlveaegse filmiga, kus Mihhail Bojarski peaosas oli. Kui mina lugesin "Kolme musketäri" lapsena ikka korduvalt ja korduvalt (ning alati nutsin, kui Constance surma sai), siis minu lapsed ei tea musketäridest midagi. Järelikult tuleb nende silmaringi avardada, sest lugeda nad ei viitsi, ja nad ka teatrisse kaasa võtta. 

Tegemist oli välietendusega. Kui päeval oli ilm veidi sombune ja isegi veidi tibutas, siis õhtuks ilm selgines ja päikegi tuli välja. Koht ise oli väga hästi valitud. Mitte mõisa kui sellise pärast, sest see nägi veidi väsinud välja ja sisse ka ei lastud, aga lava oli ehitatud ikka väga ilusa vaatega kohta. Kuna istusime keskmises sektoris, siis muidugi terve 1. vaatus paistis päike silma, aga ma sellele vaatamata leian, et koht oli väga hästi valitud. ☺

Etendus ise oli täitsa tore (nagu ütlesin, võrrelda ei maksa). Musketäridest noored olid hoogsad ja energilised ja Mileedi nii ilus ja paheline. Mehe arvates oli Porthos (Oskar Punga) liiga kõhn, sest tal ikkagi kangastus film ka silme ees, aga mina arvan, et filmis oligi Porthos jällegi musketäri kohta liiga kogukas. ☺ See aga selleks.

D'Artagnani mängis minu jaoks uus näitleja Jass-Kalev Mäe, kes sai ilmselt selle etendusega päris korraliku trenni, sest see ringi jooksmine lava taha, mööda lava ja ümber publiku oli päris korralik. Muidu aga oli ta selline noor ja uljas tuulepeast D'Artagnan nagu ikka. Siinkohal muidugi peaksin tegema märkuse, et nimatud musketär ei ole kunagi minu lemmik olnud. Mulle meeldis nii filmis kui ka raamatus hoopis Athos. Martin Milli mängitud Athos oli ka siin veidi vanem ning tasakaalukam. Neljandat musketäri Aramist mängis Alden Kirss. Temaga oli etenduses lemmikssteen, kus ta luges ühesilbilistest sõnadest koostatud luuletust. See oli täitsa naljakas. Kuigi kedagi musketäridest eraldi välja tuua ei taha, sest seal keegi esile ei kerkinud, siis tahaksin kiita lavalist liikumist ja võitlussteene. Kui "Robin Hoodis" olid need kuidagi puised, siis seekord oli kas rohkem harjutatud või näitlejad ise nooremad ning energilisemad, aga kõik oli kuidagi loomulikum ning sujuvam. Samuti oli väga tore leid ratsutamise imiteerimine. Ma usun, et kellelgi ei tekkinud kahtlustki, mis laval toimus, aga mina tahtmatult mõtlesin, et päris hea trenn reie- ja tuharalihastele... ☺ 

Mind üllatas seekord hoopis kuningas Louis XIII, kes oli Silver Kaljula poolt pandud veidi koomilisse võtmesse, mida ta minu ettekujutuses ka oli. Olles Silverit näinud mõnes teises rollis, ütleksin, et see oli midagi muud ja tõi mulle kogu aeg muige näole. 

Mainisin eespool ka Mileedit. Klaudia Tiitsmaa Mileedina mind otseselt oma mänguga ei üllatanud, aga ma nautisin väga tema mängu. Ta oli kuidagi nagu rusikas silmaauku sellesse rolli. Minu arvates võis kohati vaata et päriselt näha, kuidas tal simist "välgud sähvivad". Ma arvan muidugi, et eks Mileedi roll ongi musketäri naistegelaste rollidest kindlasti põnevaim, huvitavaim ja selle mängimine ilmselt nauditav, sest saad endale rohkem lubada kui tagasihoidlikus kuninganna või Constance'i rollis.

Nagu juba eespool mainitud, oli etendus hoogne, aga üsna pikk. Noorem poeg nentis, et talle meeldis küll, aga mõned kohad olid vahepeal tema jaoks veidi venivad ja ta mõtted läksid ikka mujale. Eks tal ei ole ka seda raamatuvaimustust, mis mind kunagi valdas. Minul samas, kellel oli eelmine öö väga napi unega, ei tükkinud küll uni peale. Eks ta selline natuke lastetükk või siis kogupere tükk ehk oli, aga seda üks suveetendus peakski olema. Liiga morbiidsed tükid jäägu talve ootama. 

Allikas: Ugala Teater

Allikas: Ugala Teater



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar