Reede, 15. juuli 2022

Paus... ja vahekokkuvõte

Sattusin loomekriisi. Õde ütleb, et kui blogipidamine tundub kohustusena, siis ei ole mõtet. Hakkas tunduma, aga loobuda nagu ka ei tahaks. Eelkõige pean seda blogi ju enda jaoks, et mida vaadatud on ja mis emotsioone tekitanud on. Seega tuleb võtta mitte kohustusena, kuigi luulehobu hetkel on magavas seisundis ja kuidagi seda juttu tulla ei taha... Lisades sinna ka vahepeal ootamatult kõrge töökoormuse ja pikad tööpäevad, siis polnud ka jaksu midagi veel vabal ajal kirjutada, sest päevaga sai end tööteemadel tühjaks kirjutatud.

Hetkel on mul kirjutamata 13 arvustust. 5 etendust on sellel aastal ära jäänud ja piletid tagasi ostetud, mis tegi kohati teatrikülastuste vahele pikad pausid ja see tõmbas ka veidi kirjutamise motti maha. Täna otsustasin, et taas ree peale saada, ei hakka igast etendusest eraldi postitust tegema. Teen vahepealsetest teatrikülastustest kokkuvõtte ühe postitusena ja edaspidi siis vaatan, kuidas jõuan - kas tulevad kokkuvõtted või ikkagi eraldi postitused. ☺ Mis siin ka pattu salata, kuna mõni etendus on nähtud juba jaanuaris, siis on ka mälestused veidi kustunud, kui just ei olnud mingi väga teravat elamust tekitanud etendus. 

Asun siis peale viimast postitust nähtud etenduste kallale.

  1. Abel Sànchez. Ühe kire lugu (nähtud 16.12.2021, Tallinna Linnateater) - lugu kahest sõbrast ja ühest naisest. Väga teravaid emotsioone ei tekitanud, aga ette heita ka midagi väga ei ole.  Tõnn Lamp sai taas temale omase rolli ehk talle millegipärast anatkse sellised õnnetute armastajate rollid. Maiken Pius oli võluvalt kirglik naine. Minu jaoks selline üllatusteta ja keskpärane lavastus. 
  2. Inspektor tuleb (nähtud 22.01.2022, Vanemuine) - kuna lavastajaks oli Jaanus Rohumaa, siis eelkõige tema pärast sai pilet ostetud. Selle etenduse liigtaksin klassikalise teatri alla. Veidi kriminaalne ja natuke ka müstiline lugu, samas etteaimatavate seostega. Sellele etteaimatavusele vaatamata nautisin näitlejate mängu ja mulle täitsa meeldis.  
  3. Emigrandid (nähtud 22.02.2022, Tallinna Linnateater) - 3 meest ja kaks rolli.☺Minu väga suured kiidusõnad Peeter Tammearule, kelle ümberkehastumine oli vägev. Ühe mehe poolt sai mängitud kaks täiesti erinevat tegelast. Sisu mõttes suhete ping-pong kahe mehe vahel, kes on "vangistatud" samasse keldrikorterisse võõras riigis. Üks neist intellektuaal ja teine lihtne töömees. Natuke kahju hakkas neist kohe. Etendus mulle meeldis.  
  4. Linnade põletamine (28.02.2022, Draamateater) - Ukraina sõda oli neli päeva tagasi alanud... seega oli kuidagi sisemiselt kummaline vaadata seda sõjajärgses 50ndate Tartus toimuvat ning eestlaste-venelaste suhteid. Hingeminev lugu armastusest, sõprusest, lahkuminekutest... Teele Pärnalt tugev roll ja nad sobisid Christopher Rajaveeriga väga hästi ansamblisse. Mulle väga meeldis. 
  5. Õhtused majad (20.03.2022, Rahvusooper Estonia) - Tiit Härmi ballett Mahleri muusikale. Klassikaline ballet vägevate hüpetega, lihtne lugu armastusest ja vaimustav muusika. 
  6. Aviaator (05.04.2022, Tallinna Linnateater) - algus oli paljutõotav ja vaatasin, et siit saab ilmselt päris hea teatrielamuse. Peale ca poolt tundi hakkas ära vajuma. Minu jaoks liiga hetktiline ja raskesti jälgitav. Ei jaksanud etenduse ajal lõppu ära oodata... Kohe kuidagi üldse ei meeldinud ja ei likkinud minuga. Lavastasin seda tükki etenduse ajal peas ümber ja jõudsin järeldusele, et lugu ise on hea, aga lavastaja käekiri ei sobi (tegemist oli külalislavastajaga). ☺ Suur pettumus ja seega ei soovita. Enam ei saaks muidugi ka vaatama minna, seda mängiti ikka väga lühikest aega. Ilmselt teatrikülastajate seas levis kuuldus, et ei tasu minna...   
  7. Niskamäe naised (07.04.2022, Vanemuine) - Soome perekonnasaaga. Lugu armastusest, valikutest ja perekonnast. Kaasahaarav lugu ja 17-aastasele samuti meeldis (sain suisa komplimendi osaliseks: "Sa oskad hästi etendusi valida."). Mulle samuti väga meeldis. Külliki Saldrelt hea roll ja eks sai ta selle ju eest ka näitlejapreemia. Täitsa teenitult. 
  8. Audients (07.06.2022, R.A.A.A.M) - tegevus toimus teatris! Kui teatris on teater, siis on ju topelt teater! Selle peale ütleks kohe hispaania keeles, et me gusta!!! ☺ Võigemastilt ja Kalmetilt ägedad rollid. Selline kassi-hiire mäng, mis läks lõpuks päris pööraseks. Kuigi sisu kohta võiks isegi öelda, et pigem lihtsakene, siis näitlejatöö tegi kõik tasa ja tulin teatrist ära väga hea tujuga ning mugistasin autoski veel naerda. 
  9. Amadeus (15.06.2022, Draamateater) - Miloš Formani film sai mitu Oskarit ning jättis mulle omal ajal sügava mulje (kuigi ma nägin seda vist 90ndatel, sest 80ndate alguses olin ma sellise filmi jaoks veel liiga väike), seega tuleb vaatama minna, kuidas see Salieri ja Mozarti lugu teatrilavale tuuakse. Päris hästi toodi. Malmsten on ikka väga hea näitleja. Sobis nii hästi Salieri rolli ja päris palju teksti tuli tal ikka pähe õppida. Niinemets noore Mozartina oli samuti hea valik. Loos toimuv näitas aga, et tänapäevalgi pole midagi muutunud ja lihtne kadedus ning selja taga ussitamine võib praeguselgi ajal nii mõnegi andeka inimese elu ja karjääri hävitada. Jäin rahule ja ei pidanud pettuma.  
  10. Robin Hood (30.06.2022, Rakvere Teater) - poistele meeldisid loomulikult mõõgavõitlused. Etendus ise toimus Lammasmäe Puhkekeskuses ja see oli tõeliselt mastaapne etendus, kus oli ära kasutatud ikka väga suur mäenõlv oma hoonetega ning selle ees voolav jõgi. Lugu ise oli Urmas Lennuki poolt mugandatud selliseks, et mind veidi häiris, kuidas algloost kohati liiga kaugele mindi. Pidin ikka mehe käest vaheajal suisa üle küsima, et kas ma mäletan asju valesti. ☺ Samuti oli minu jaoks lugu veidi laialivalguv ja seda ka visuaalselt ning veidi nagu venitatud. Koht ise oli aga äge! Kiidusõnad siiski Peeter Rästasele, kes Will Punakuuena tõi sisse mõnusat huumorit ning Velvo Välile üsna ebameeldiva Nottinghami šerifi rolli eest. Huvitav roll oli ka Jaune Kimmelil, kes mängis nõida/oraaklit ning sümboliseeris ilmselt ka südametunnistust. Sellele vaatamata jäi etendus minu jaoks pigem keskpäraseks, aga oluline oli, et laste arvates oli täitsa vahva. 
  11. Üksikud heledad laigud (03.07.2022, Oma Lava) - kui tead, et lugu räägib kunstnik Ants Laikmaa elust ja lähed etendust kahe teismelisega vaatama, siis oled eelnevalt veidi mures, et äkki on liiga tõsine tükk. Kui aga siis sind üllatatakse positiivselt ja mugistad naerda, siis osutub tükk üle ootuste heaks. Väga äge etendus ja laste arvates ka täiega timm (nende sõnad). ☺ Selles etenduses oli näitlejate koosseis väike (Indrek Ojari, Kristjan Lüüs, Külli Reinumägi ja Raimo Pass), aga rolle palju. Kiidan kõiki. Mõnusa huumoriga tükk. 
  12. Naine Salamandri tähtkujust (06.07.2022, Jäneda Pulliteater) - lugu Jäneda viimasest mõisaprouast Murast, kes oli kirglik ja ilus naine ning kasutas seda edukalt meestega manipuleerimiseks. Ursula Ratasepp sobis rolli nagu valatult. Tekkis tahtmine ka Mura kohta kirjutatud raamatut lugeda ning ajaloost veidi rohkem teada saada. Etendus ise veidi üle keskmise, aga vaimustuses kiljuma ei pannud. P.S. Jäneda Pulliteatri pingid ei kannata kriitikat... 
  13. Nõrkusehetk (14.07.2022, Sundown Entertainment) - laval kaks minu lemmikut - Argo Aadli ja Harriet Toompere. Lisaks neile veel noor Miia Tooming nende tütrena. Abielu on üks keeruline vorm. Lähed lahku, jagad vara ja kui selle käigus lõpuks südamelt kõik ära räägitakse, selgub, et kõik asjad ei ole üldse olnud sellised nagu need esmapilgul tundusid ja ka tunded ei ole alati hääbunud või vihkamiseks teisenenud. Täitsa lõbus tükk ja tasus Noarootsi sõitmist. ☺

Selline vahekokkuvõte siis. Loodame, et luulehobu hakkab ka vaikselt ärkama ja postitused tulevad tihedamini. Järgmine etendus on igatahes Ugala "Kolm musketäri" ja olen veidi ärevuses, et kas hakkan väga kunagise Elmo Nüganeni tükiga võrdlema. Samas tahaksin aga ikkagi näha teist versiooni...  Õnneks ei mees ega lapsed pole Linnateatri etendust näinud ning antud juhul on kõige olulisem, et nemad rahule jääksid. ☺ 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar