Gorge Mastromase rituaalne tapmine

Külastus: 04.02.2021

Teater: Tallinna Linnateater

Lavastaja: Priit Pius

Esietendus: 19.10.2019

Seda polegi vist varem juhtunud, et alustan teatriaastat alles veebruaris. Samas, kui jaanuaris olid Tallinnas kõik teatrid kinni, siis pole nagu midagi imestada... Seekord oli kavas Linnateatri etendus "Gorge Mastromase rituaalne tapmine". Küll ma mõtlesin enne etendust, et kuidas seda Gorget hääldada tuleks. Minu esimene versioon oli hispaaniapäraselt Gorhe, teisena inglispärane versioon Džoodž, aga selgus, et õige oli hoopis Goordž. ☺ Vot selle viimase peale poleks tulnudki. 

Gorge rollis astus üles Märt Pius. Etendus algas tema monoloogiga, kus ta rääkis oma lapsepõlvest, tõekspidamistest jne. Üldiselt oli sümpaatne ja emaaptiavõimeline tegelane, kelle eluteele oli juba sattunud valikuid ausus versus argus. Tundus, et siiani suutis ta ikka ausaks jääda ja õiglaseid valikuid teha. Ja siis läks lahti... Ega elus sõltubki palju pisikestest valikutest. Samas kui pisike siis see nüüd oli, üsna oluline tõekspidamise muutus, aga see sillutas edasise tee tema tulevikule. Nii see Gorge etenduse käigus järjest ebameeldivamaks tegelaseks arenes... Kohati tekitas kaastunnetki (nagu andekas härra Ripley kui tahta paralleele tõmmata), aga kui ikka oli selge, et ennast valede võrku mässides ei tagane ta millegi ees, siis kadus kaastunne ära. Uskumatu kui nartsisslikuks ja manipuleerivaks võib inimene raha ja võimu pärast muutuda. Olles küll endale seadnud uued tõeskpidamised, seejuures moto: "Arvesta vahelejäämise riskiga", ei suutnud ta nagu neistki enam kinni pidada. 

Märt mängis hästi, kuid lõpustseeni vana Gorge ei olnud ehk nii vana kui vaja oleks olnud. Ei aidanud prillid,hommikumantel ja aeglane kõnd ka, sest roosad ja siledad põsed lihtsalt ei vedanud välja ning tundusid ebaloomulikuna. Ilmselt peab kuskilt mujalt veel midagi oma muutma, et olla usutavam vanamees. See pole aga Märdi süü. Samas ega vanem näitleja ei oleks ehk vedanud jälle põhiosa etendusest välja, kus peategelane pidi olema algeslt 26-aastane. Kusjuures mõtlesin, et kuskil etenduses oli hiljuti stseen, kus peategelane muutus hetkega vanaks ja ka juuksed hallimaks. Hiljem meenus, et see oli Indrek Taalmaa "Kauka jumalas". Eks tal muidugi oligi lihtsam vanaks muutuda, sest ta on ise ka Märdist jupp maad vanem. ☺

Kuidas see Gorge siis muutus? Elu veeretas ta teele inimesi, kes teda muutsid. Minu jaoks oli muidugi üllatav kui kergelt ta oma tõekspidamisio muutis, sisuliselt 7 minutiga. Ju siis oli vastaspool nii hea manipulaator. Selleks vastaspooleks oli ärinaine Evelin Võigemasti kehastuses. Vot see oli tõeline vamp ja manipulaator. Iga kehrakuga tundsin, et ta ei meeldi mulle. Kuna Evelin ise meeldib mulle väga, siis järelikult oli hästi eteldud.  

Allan Noormets oli üsna tema ise, kuid seekord oli tema mängus ka tavapärasest ehk rohkem nüansse. Igal juhul ei olnud ta lihtsalt suur ja räuskav mees (kunagi kui kollegidega lõunalauas rääkisime ühest etendusest, kus Allan mängis, ütlesin, et Allan oli nagu ikka, suur ja räuskav mees. Üks kolleeg ütles selle peale, et imelik ka kui ta oleks väike ja malbe tüdruk olnud☺), vaid seekord oli ta vana, väsinud ja hirmunud mees, kes küll ka veidi räuskas. ☺ Eks isegi oleks tema olukorras Evelini sugust naist peljanud. 

Mind üllatas Tõnn Lamp Gorge venna Gelina. Olen juba kunagi varem öelnud, et lavastajad annavad talle vist liiga ühesuguseid rolle ja ta ei saagi üllatada. Seekord oli siis erand. Selle rolli eest kohe suur aplaus talle. Tõeline eluheidik, kes samas tahaks õigluse jalule seada ja oma helget lapsepõlve, mille Gorge rüvetas, tagasi saada. Mulle meeldis ja tundsin väga suurt poolehoidu tema tegelase suhtes. Kalgi ja manipuleeriva Gorge kõrval oli ta kuidagi sümpaatne ja haavatav, samuti sümpatiseeris tema puhul, et kõik siin elus ei ole siiski müüdav. Rollisooritus olid igal juhul hea. 

Etenduses astusid üles veel Liis Lass Gorge poolt ihaldatud naisena ja Mikk Jürjens sugulasena. Ega ma nende mängu kommenteerida ei oskagi, aga esimese tegelasest oli kahju, sest ka tema langes manipulatsiooni võrku ja teise tegelase taust oli mulle üllatuseks. Pidasin teda algul kellekski teiseks. Samas, näitas tema tegelane väga hästi ära selle, et kui Gorge oleks varasemas elus natuke teistmoodi käitunud, siis poleks ta sinna jõudnud, kus ta lõpus oli. Karma saab meid kõiki kätte. 

Teatris on ikka nii tore. ☺

Allikas: Tallinna Linateater (Siim Vahur)

Allikas: Tallinna Linnateater (Siim Vahur)