Ükssarvikute farm

Külastus: 22.04.2019

Teater: Rakvere Teater

Lavastaja: Urmas Lennuk 

Esietendus: 15.09.2017

Rakvere Teatri "Ükssarvikute farm" on mul juba väga pikka aega nn soovnimekirjas olnud. Vahepeal isegi mõtlesin, et sõidaks Rakverre, aga siiani jäi see plaan katki. Eks siis üritasin jälgida, millal Tallinnas külalisetendus on. Enamasti ajad ei sobinud ja sama tundus ka seekord aeg mitte sobivat, aga kuna oli koolivaheaeg ja lapsed soovisid seda veeta Tartus vanaema-vanaisa juures, siis oli vaba õhtu nagu maast leitud ja sai ruttu pilet soetatud. Etteruttavalt pean kahjuks ütlema, et nii tühja saali pole ammu näinud. Viimati oli veel tühjem saal (saal ise oli ka oluliselt väiksem) VAT Teatri "Leedi Macbethi" ajal. Mulle ei meeldi tühjad saalid.

Etenduse lugu kulgeb vanaema korteris, kus aeg-ajalt elab oma pereeluga ja ka muidu eluga mitte hakkama saav lapselaps Heldur (Peeter Rästas), kes on üks kirjanikuhakatis. Temaga võtavad ühendust või õigemini elavad samas korteris Eesti kirjandusest teada-tuntud naistegelased - Raja Teele, Tiina (Tõde ja õigus II, IV ja V) ning Mari Prillup (Mäeküla piimamees), kes pole rahul, kuidas kirjanikuhärra Luts, Tammsaare ja Vilde on neid kujutanud ja nende saatuse  määranud. Nad tahaksid muutusi - kes otsib nn kadunud armastust, kes tahaks teada, mis edasi sai kui Indrekuga Vargamäelt koos alla tuldi, kes ei taha olla mõisniku madrats jne. 

Naistegelased olid tegelikult toredad. Helgi Annasti kehastatud vanaema mulle ei meeldinud, oli kuidagi puine ja ei olnud minu jaoks veenev. Samas Anneli Rahkema kehastatud Mari oli väga kihvtilt bravuurikas, Silja Miksi Raja Teele parasjagu torisev ja tige ning Liisa Aibeli Tiina selline õhkav ning hoolitsev. Urmas Lennukil oli tore idee need tegelased võtta ja nende ümber lugu põimida. Eks mõned naljakohad olid ka, kus ma isegi muigasin või turtsatasin. Meelde jäi üks nali kui Heldur ütles Raja Teelele, et gluteenil tekib varsti sinu talumatus kui sa seda saiakeste söömist ei lõpeta. ☺

Vaatamata sellele, et idee oli tore, ikkagi Eesti oma algupärand ja isegi muiata sai, jäi minu jaoks midagi puudu. Ma ei tea, kas oli asi nüüd minu ootustes, sest etendus on soovnimekirjas juba pikalt olnud, või milleski muus. Algus venis minu jaoks kohutavalt ja hakkas isegi igav, siis nagu hakkas lugu looma, aga see miski oli ikkagi puudu. Samas on mul sellele vaatamata hea meel, et ära vaadatud sai, sest muidu olekski jäänud kripeldama, et nägemata. Ja see, et mina väga rahule ei jäänud, ei tähenda, et teistele meeldida ei võiks. ☺

Allikas: Rakvere Teater