Figaro pulm

Külastus: 03.10.2018

Teater: Rahvusooper Estonia

Lavastaja: Marco Gandini

Esietendus: 03.02.2017

Ooper ei ole žanr, mis igaühele meeldib. Õnneks on mul ema ooperisõber ja kui võimalik, siis tuleb ikka kaasa. Kuna ta on nüüd pensionär, siis on tal vaba aega rohkem ka kultuurile ning see on igati positiivne. Samas kaaslase puudumine pole tegelikult kunagi takistuseks olnud ja ma olen ka üksi ooperis käinud. Seltsis aga ikka segasem. ☺️

Seekord siis kutsusin ema kaasa Estoniasse Mozarti ooperit „Figaro pulm“ vaatama. Tegemist on siis koomilise ooperiga nagu tollele ajale kohane. Nagu ikka käib asi ümber armastuse ja üle aisa löömise ning lõpuks laheneb kõik õnnelikult. Seega mingit tohutut sisu ja mõtlemist oodata ei ole.

Figarot mängis Rene Soom, kes kuulub minu lemmikute hulka Estonias. Kui ta algul lavale kepsutas, kangastus mulle esimese hooga Karlsson katuselt, sest minu Karlssoni etenduses mängis ta just seda rolli. Õnneks see tunne möödus ruttu ja sain teda edaspidi vaadata ikka kui Figarot, mitte kui Karlssonit. ☺️

Kristel Pärtna Susanna oli kena, õrn ja heleda hjaalega nagu ütleks Oru Pearu. ☺️ Välja tooks aga Helen Lokuta Cherubino rollis, kes oli väga krapsakas ja koomiline. Küll pean ma veel välja uurima, kas see roll on päriselt ka sopranile kirjutatud või on see lavastaja nägemus. Igal juhul sobis ta rolli hästi.

Üks minu lemmikuid – Priit Volmer – mängis seekord kõrvalosa. Sellest oli kahju, et tal suuremat rolli polnud, aga ega alati ei saagi ju peaosas särada.

Etenduse lõppedes nentisin, et Mozart meeldib mulle endiselt väga ning Estonias on meil päris häid lauljaid, keda tasub ikka ja jälle vaatama ning kuulama minna.

Allikas: Rahvusooper Estonia