Praktiline Eesti ajalugu

Külastus: 03.02.2019

Teater: Tartu Uus Teater

Lavastaja: Ivar Põllu

Esietendus: 23.02.2017

Kui laupäeval käisin sõbrannadega Vanemuises, siis pühapäeval seadsin sammud mehega Tartu Uue Teatri poole. Kavas oli „Praktiline Eesti ajalugu“. Etenduse kohta olin varasemalt kuulnud ainult kiidusõnu ning seda teadsin ka, et muusikat on palju ning laval tehakse süüa.

Etenduses rullus lahti eestlaste kujunemise lugu alates elu tekkimisest Maal kuni tänapäevani välja. Lugu jutustati läbi muusika ja söögi. Muusikana kõlasid etenduses Kukerpillide laulud, mis panid ikka jala rütmi kaasa lööma ning vedas kriipsu kõrvuni.

Eesti näitlejad on ikka andekad ja nii paljud neist on väga musikaalsed. Sellegipoolest oli üllatav kui hästi laulab Maarja Mitt ning mängib selle juurde veel viiulit. Ingrid Isotamme olin varasemalt Zarah Leanderina näinud ja tema hääle võluga olin seega tuttav (väga võluv alt!), aga Tambet Seling… mmmm… milline hääl! Ta küll lõi „Kremli ööbikutes“ ka kaasa, aga ma ei mäleta teda eriti üldse seal laulmas, pigem mäletan, et Koit Toomeks ta minu arvates ei sobinud (seda eelkõige füüsilise kuju poolest). Ja nüüd selline üllatus! Samuti oli tema näitlejatöö suurepärane – alates Lembitust ja lõpetades kohvikeetjast pereisaga. J Tundub, et mu lemmikute rida sai taas täiendust.

Robert Annuse laulmise üle ma millegipärast ei üllatunud, kuigi mulle ei meenu, kus ma teda laulmas olen kuulnud. Küll oli üllatus tema mitme pilli mänguoskus, sh lõõtspill.

Etenduse suurim üllataja oli aga hoopis mitte näitlejate hulgast, vaid Ann Ideon, kes tegi laval süüa. Milline diktsioon ja lauluhääl! Mu abikaasa pani tema lihapraadimiseõpetused ka kõrva taha (kuigi ta süüa ei tee) ja eile juba targutas pliidi ääres kui ma guljašši tegin. 😊

Lugu ise oli läbi huumoriprisma ja väga eestlaslik. Lemmikstseenid olidki vist hapukoorest toidu valmistamine, kohvi keetmine ja lood Lembituga. Praegugi tuleb naer peale. Vahele pikitud laulud sobisid nagu rusikas silmaauku. Kirsiks tordil oli kindlasti lõpus nn Vabariigi aastapäeva menüü. Umbes täpselt selline ta ongi nagu etenduses kajastati. 😊

Vaheajal maitsesime teatrikohvikus ka jurssi ehk kanepiseemnevõiet. Polnud just päris minu maitse, aga tundus peale neid roka, kördi jne kirjeldusi vägagi sobilik. 😊

Peale etendust Tallinna poole sõites otsisime Spotify’st Kukerpillid välja ja leidsime, et olime täitsa unustanud kui lahedad laulud neil on! Nii et hea reklaam seega ka Kukerpillidele - "Oi külad, oi kõrtsid, mu noorus, mu võlu..."

Rahvas aplodeeris lõpus püsti. Nii tore kui saad kahel päeval järjest teatrielamuse selle kõige positiivsemas mõttes ja nii erinevatest tükkidest.

Allikas: Tartu Uus Teater