kolmapäev, 13. veebruar 2019

Emadepäev


Külastus: 09.02.2019
Teater: Ugala Teater
Lavastaja: Liis Aedmaa
Esietendus: 17.02.2017

Maratoni lõppu jäi Ugala „Emadepäev“. Juba ammu mõlkus mõtetes, et peaks remonditud Ugalat minema vaatama. Viimati käisin seal lapsena 80ndatel ja meeles on ainult väga mugavad ja mõnusad toolid. Ema meenutaski, et ma olla tookord öelnud: „Issi oleks võinud siia teatrisse tulla küll. Siin on nii head ja mõnusad toolid, et siin oleks saanud rahulikult magada.“. Etteruttavalt võib öelda, et punased mõnusad toolid jäid nägemata ja järele proovimata, sest etendus toimus väikses saalis, kus olid tavalised ebamugavad toolid. Teatri enda remondi kohta ei oska ka tegelikult väga midagi arvata, sest ma ei mäleta eelmist seisu ja seega võrdlus puudub.

„Emadepäev“ räägib emaks olemisest, sellega kaasnevatest muredest ja rõõmudest. Etenduses on lapsevanemateke kindlasti äratundmisrõõmu, kellele vähem, kellele rohkem. Ma üllatuslikult pigem seostasin mõningaid stseene oma õe lastega ja vähem enda omadega. 😊Kuigi see stseen vanemate stamplausega „Vaatame seda asja“ ja „Mine küsi isa käest“, oli küll minu elust maha kirjutatud. Täpselt nii need asjad käivadki kui tahad vältida lastega asjatut tüli. Nad on tegelikult juba läbi hammustanud, mida need laused tähendavad…

Nalja igatahes etenduses sai ja lemmikud olidki ehk stseen hommikustest askeldustest ning nn koosolekustseen. Muidugi ka kanepit suitsetavad vanaemad... 😊 Seda ma ei teagi, kas julgeksin etendust soovitada inimestele, kellel lapsi pole, aga lastega inimesed leiavad kindlasti samastumiskohti.

Üles astusid neli tublit Eesti naist, kellel oli kamba peale kokku seitse last – Kadri Lepp, Liina Tennosaar (oleks tahtnud ka Terje Penniet näha, kes algselt etenduses mängis), Triinu Meriste ja Jaana Kena. Ainsana ei olnud ma varem näinud mängimas Jaana Kenat, sest ma lihtsalt ei satu väga tihti Ugala etendusi vaatama ja ilmselgelt ta külalisena mujal väga mänginud pole. Näitlejad meeldisid kõik ja Jaana Kena lauluhääl oli üllatavalt hea.

Kokkuvõtvalt oli etendus täitsa tore, aga kuna viimase kahe nädala jooksul sai nii palju väga häid asju vaadatud, siis jäi ta kahjuks neist minu jaoks üheks nõrgemaks. Oleks mingil muul ajal vaadanud, siis oleks kindlasti ka hinne kõrgem tulnud. Sõitu Ugalasse siiski ei kahetse, sest eks see oli ühtlasi kvaliteetaeg mehega. Järgmine teatrietendus on kavas aga alles märtsi teises pooles.

Allikas: Ugala Teater


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar