Külastus: 09.02.2019
Teater: Ugala Teater
Lavastaja: Liis Aedmaa
Esietendus: 17.02.2017
Maratoni lõppu jäi Ugala „Emadepäev“. Juba
ammu mõlkus mõtetes, et peaks remonditud Ugalat minema vaatama. Viimati käisin
seal lapsena 80ndatel ja meeles on ainult väga mugavad ja mõnusad toolid. Ema
meenutaski, et ma olla tookord öelnud: „Issi oleks võinud siia teatrisse tulla
küll. Siin on nii head ja mõnusad toolid, et siin oleks saanud rahulikult
magada.“. Etteruttavalt võib öelda, et punased mõnusad toolid jäid nägemata ja
järele proovimata, sest etendus toimus väikses saalis, kus olid tavalised
ebamugavad toolid. Teatri enda remondi kohta ei oska ka tegelikult väga midagi
arvata, sest ma ei mäleta eelmist seisu ja seega võrdlus puudub.
„Emadepäev“ räägib emaks olemisest, sellega kaasnevatest
muredest ja rõõmudest. Etenduses on lapsevanemateke kindlasti äratundmisrõõmu,
kellele vähem, kellele rohkem. Ma üllatuslikult pigem seostasin mõningaid
stseene oma õe lastega ja vähem enda omadega. 😊Kuigi see stseen vanemate
stamplausega „Vaatame seda asja“ ja „Mine küsi isa käest“, oli küll minu elust
maha kirjutatud. Täpselt nii need asjad käivadki kui tahad vältida lastega
asjatut tüli. Nad on tegelikult juba läbi hammustanud, mida need laused
tähendavad…
Nalja igatahes etenduses sai ja lemmikud
olidki ehk stseen hommikustest askeldustest ning nn koosolekustseen. Muidugi ka kanepit suitsetavad vanaemad... 😊 Seda ma ei
teagi, kas julgeksin etendust soovitada inimestele, kellel lapsi pole, aga
lastega inimesed leiavad kindlasti samastumiskohti.
Üles astusid neli tublit Eesti naist, kellel
oli kamba peale kokku seitse last – Kadri Lepp, Liina Tennosaar (oleks tahtnud
ka Terje Penniet näha, kes algselt etenduses mängis), Triinu Meriste ja Jaana
Kena. Ainsana ei olnud ma varem näinud mängimas Jaana Kenat, sest ma lihtsalt
ei satu väga tihti Ugala etendusi vaatama ja ilmselgelt ta külalisena mujal
väga mänginud pole. Näitlejad meeldisid kõik ja Jaana Kena lauluhääl oli
üllatavalt hea.
Kokkuvõtvalt oli etendus täitsa tore, aga kuna
viimase kahe nädala jooksul sai nii palju väga häid asju vaadatud, siis jäi ta
kahjuks neist minu jaoks üheks nõrgemaks. Oleks mingil muul ajal vaadanud, siis
oleks kindlasti ka hinne kõrgem tulnud. Sõitu Ugalasse siiski ei kahetse, sest
eks see oli ühtlasi kvaliteetaeg mehega. Järgmine teatrietendus on kavas aga alles
märtsi teises pooles.
Allikas: Ugala Teater |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar